VAIDLUS LAULUVÄLJAKU METSAPARGI SAATUSE ÜLE MÄRJAMAAL JÕUDIS RIIGIKOHTUSSE

Riigikohtusse jõudis vaidlus lauluväljaku äärse metsa saatuse üle Märjamaal. Menetlusse võetud määruskaebuse andis kohtusse Raplamaa Loodushoiu MTÜ eestvedaja Mari Laanesaar, kaebuse tegijat esindab advokaadibüroo Rask. Protsessi on rahaliselt toetanud kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA).

Kohalikud elanikud soovivad kavandatud lageraiete peatamist Märjamaa lauluväljaku metsapargis (eramaa kinnistud Kuuse tn 8 ja Oti tee 2), mille raieõiguse on omandanud Stora Enso Eesti AS. Tegemist on otse asulas paikneva metsapargiga, mis on praegu peaaegu viimaseks müra- ja heitgaaside tõkkeks Tallinna-Pärnu-Ikla maanteest lääne poole jääva inimasustuse vahel. Lisaks on metsapargil kohalikele elanikele ökoloogiline, sotsiaalne ja kultuuriline väärtus.

Märjamaa üldplaneeringus on ala märgitud metsa- ja pargialaks, kuid 20 aastat tagasi koostatud üldplaneering ei sea raietegevusele metsa rekreatiivset väärtust hoidvaid piiranguid. Abi on otsitud ka kohalikult omavalitsuselt, ent seni pole omavalitsus metsade kaitseks midagi ette võtnud. Seetõttu on kohalikud elanikud sunnitud viimase võimalusena kohtu poole pöörduma.

Kokku on lauluväljaku metsapargis kavandatud raieid 5,72 hektarile, neist 3,82 hektarit on määratud lageraiesse. Esialgu sooviti raietega alustada juba kevadel, kuid kohalikud elanikud esitasid metsafirmale pöördumise, milles teavitati vajadusest hoida märtsi keskpaigast kuni augusti lõpuni lindude ja loomade pesitsus- ning sigimisrahu. Ehkki kehtivad seadused pesitsusrahu pidama ei kohusta, tuli Stora Enso Eesti AS selles asjas kohalikele elanikele siiski vastu.

Raplamaa Loodushoiu MTÜ eestvedaja Mari Laanesaare sõnul on kodanike aktiivsuse kasv vajalik, sest hetkel on just kohalikud elanikud kogukonnametsade peamiseks kaitse tagajaks. „Kodumetsade eest seismine ei ole lihtne, aga see on äärmiselt vajalik protsess, kui me tahame hoida oma kodukohtasid ja Eestimaad üldisemalt,“ ütles Laanesaar, lisades, et hetkel kavandab ka Riigimetsa Majandamise Keskus Märjamaal kõrgendatud avaliku huviga aladel lageraieid, mida ta õigeks ei pea. „Meil on vaja muutust nii RMK kui metsafirmade suhtumises kohalike elanike õigusesse oma kodumetsade kaitseks sõna sekka öelda , et inimeste põhjendatud arvamustega ka reaalselt arvestataks,“ leidis Laanesaar.

Kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks kommunikatsiooni koordinaator Linda-Mari Väli leiab, et on hea märk, kuidas kohalikud elanikud üle kogu Eesti aina aktiivsemalt oma kogukonnametsade kaitseks seista julgevad. „Kuni kohalikud elanikud avalikult metsakaitselist huvi ei väljenda, seni üritavad ka metsade lageraiest huvitatud tööstusettevõtted ja metsandusfirmad sellise huvi olemasolust mööda vaadata,“ selgitas Väli. „Selleks, et metsatööstus hakkaks inimesi kuulama, on inimestel vaja oma tahet selgelt väljendada. Õigem oleks muidugi see, kui kohalikud omavalitsused oma elanikke abistaksid, selle asemel, et väita, nagu poleks neil omavalitsusüksuste metsade kaitsmiseks mingeid võimalusi ega ka kohustusi kohalike elanike ees.“